Iivi Raudsepp sündis 1942. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 7. Keskkooli ning seejärel suundus õppima Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti (1960-1966) graafika erialale, kus tema õppejõududeks olid sellised korüfeed nagu Paul Luhtein, Evald Okas, Alex Kütt ning Alo Hoidre. Raudsepa õpingud jäid ajajärku, mil graafikas olid levimas uued suundumused ning range ja detailne vormikäsitlus oli asendumas stiliseerivama ning dekoreerivama kujundikeelega.

Raudsepa loomingut iseloomustavad sellised märksõnad nagu dekoratiivsus, ekspressiivne värvikasutus ning mängulisus. Kunstnik on rõhutanud, et tema jaoks on oluline, et illustreerimine oleks põnev. Tema loodud tegelaskujud on elavad ning meeldejäävad oma lapsepärasuse ja põnevate detailide poolest, heaks näiteks kasvõi Vladimir Beekmani „Raua-Roobert“ (1972) või Kalju Kanguri luulekogu „Kuningalinna lood“ (1973). Raudsepp on oma loomingus katsetanud erinevaid tehnikaid nagu akvarell, pliiats, guašš, rasvakriit ja tušš ning neid omavahel kombineerinud.

Raudsepa esimeseks illustreeritud lasteraamatuks oli F. R. Kreutzwaldi muinasjutt „Tark mees taskus“. Raamat osales Nõukogude Liidus mitmetel lasteraamatukonkurssidel ning võitis seal ka auhindu. Silmapaistev teos on August Kitzbergi „Piibelehe-neitsi“ (1969), milles tundlikku ja ekspressiivset värvikasutust täiendavad dekoratiivsed taimeornamentika detailid. Raudsepp on öelnud, et 2017. aastal välja antud „Piibelehe-neitsi“ uusverisoonis on trükitud sellised värvid, mille poole ka ta originaalis püüdles.

Raudsepp on lisaks lasteraamatutele illustreerinud ka muud ilukirjandust. Tema tušijoonistused saadavad mitmeid Oskar Lutsu teoseid nagu „Kevade“ (1986), „Suvi“ (1987), „Tootsi pulm. Argipäev“ (1987) ning „Sügis“ (1988). Ka on ta teinud kaastööd ajakirjadele nagu Nõukogude naine, Täheke ja Pioneer ning kujundanud plakateid ning postkaarte.

Profiilifoto: erakogu
20.06.2022