Siima Škop oli plakati- ja raamatukunstnik ning akvarellist. Ta on illustreerinud ligi 50  lasteraamatut.

Esimeseks silmapaistvaks Siima Škopi illustreeritud lasteraamatuks oli Vladimir Majakovski „Kelleks saada“ (1952). Tuntust kogus ta H. C. Anderseni raamatuga „Pöial-Liisi“ (1956), mille maalilised, akvarelltehnikas teostatud soojad ja idüllilised pildid on siiani paljude lemmikuks. Mitmetele põlvkondadele on meelde jäänud tema illustreeritud vendade Grimmide „Lumivalgeke“ (1958).

Siima Škop on öelnud, et raamatute tegemine oli tema jaoks väga armas töö. Ta suutis oma illustratsioonidel väga ehedalt esile tuua muinasjutulise maailma salapära ning selle üleloomulikkust, püüdes samas võimalikult täpselt kinni pidada jutustuse ajastust ning olustikust. Wilhelm Hauffi „Väikse Muki“ (1959) illustreerimist pakuti talle just seetõttu, et selles raamatus oli vaja joonistada palju rõivaid, mida keegi teine sellise asjatundlikkusega kujutada ei osanud. Illustratsioonid Dagmar Normeti raamatule „Une-Mati rannakülas“ (1986) valmisid Käsmus suvepuhkust veetes ja küllap just läbi selle isikliku kogemuse on Siima Škop suutnud nendesse piltidesse panna selle õige mereäärse küla tunde – seiklusliku ja idüllilise.

Siima Škop on kujundanud eesti lasteraamatuillustratsiooni nägu, olnud paljudele illustraatoritele inspiratsiooniks ning teejuhiks. Põhjusega, sest ta suutis klassikalisele kaanonile iseloomulikult luua kauneid ja sooje pilte, mis toetavad muinasjuttude võrratut fantaasiamaailma.

Profiilifoto: Illustraator Siima Škop, EKM j 61892 FK 4962, Eesti Kunstimuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalView/3919643