Julius Oengo, lastekirjanikuna tuntud kui J. Oro, sündis Hiiumaal Kuri külas kaugesõidukapteni peres. Õppis Haapsalus alg- ja linnakoolis, Tallinnas kõrgemas algkoolis ja õhtureaalkoolis ning mõnda aega ka Pallase Kõrgemase Kunstikoolis. 1920. aastal sooritas õpetaja kutseeksami. Alates 1918. aastast töötas algkooliõpetajana mitmel pool, 1926. aastal asus püsivalt elama Vasalemma. 1923. aastal sai temast ajakirja Laste Rõõm toimetaja, sellesse ametisse jäi ta õpetajatöö kõrvalt rohkem kui kümneks aastaks. 1941. aasta augustis arreteeriti Oengo taganevate vene sõjaväelaste poolt ja tõenäoliselt hukati.
J. Oro oli erakordselt produktiivne kirjanik, kes avaldas lasteluulet, ‑proosat ja ‑näidendeid nii perioodikas (Laste Rõõm, Lasteleht, Laste Maailm, Lugemist Lastele jm) kui eri raamatuina. J. Oro esimesed lasteluuletused ilmusid 1921. aastal ajakirja Laste Rõõm jõulualbumis, kokku on tema sulest pärit üle 400 luuletuse. Oro luulele on omane lihtsus ja soojus, dünaamiline ja piltlik kujutamisviis. Ta kirjutab hingestatult loodusest ja aastaaegade vaheldumisest, aga ka laste toimetustest, tööst ja mängust. Paljud Oro meeleolukad värsid on viisistatud („Jõulutaadi ootel“, „Tiliseb aisakell“, „Talvehommik“, „Üle lume lagedale“, „Minu valge hani,“ „Üks mehike elutseb männikus“, „Eideratas“, „Kivikasukas“ jt). J. Oro esimene lasteluulekogu „Hiir rätsepaks“ ilmus postuumselt 1967. aastal tema tütre, tunnustatud toimetaja Lembe Hiedeli käe all.
Ka Oro lasteproosa ainestik on mitmekesine. Tema loomingus leidub nii rahvajutulähedasi, reaalelulisi kui ka fantastikaga põimitud lugusid. Enamjaolt on lugude keskmes loomad, linnud ja lapsed ning mõni õpetlik iva. Tuntuim Oro proosateos on klassikaks saanud „Muna“, mida on korduvalt välja antud ning tõlgitud hollandi, rootsi, soome, taani ja vene keelde. J. Oro lastenäidendid ei oma üldjuhul tõsisemat kunstitaotlust, olles laadilt pigem õpetlik-lõbustavad.
Vasalemma vallavalitsus andis 1999. alates aastast välja J. Oro nimelist lastekirjanduse preemiat. Preemia saajate hulgas on olnud tunnustatud autorid nagu Leelo Tungal, Jaan Rannap, Heljo Mänd, Aino Pervik, Aidi Vallik ja Mika Keränen.
