Sünopsis
Illikuku väikeses peas küpsevad suured mõtted. Neid on seal palju. Illikuku arutleb, küsib küsimusi, kirjeldab kõike, mida näeb, ja vahel ka seda, mida teised ei näe. Ta jagab lahkelt oma avastusi ega kahtle hetkekski, et inimesed soovivad talle ainult head. Illikuku on saanud nelja-aastaseks ja käib lasteaias. Ta räägib vaimustusega oma uutest sõpradest ja eeskujudest, lõunauinakust, näidendirollist ja muidugi joonistamisest. Tema arutlused on nüüd juba sisukamad, aga jäävad ikkagi armsalt lapsemeelseks ja ausaks.