Sünopsis

Kuidas saab nii olla, et kõik su elus on sinu eest ära otsustatud ja sina ise ei saa teha midagi muud, kui sellega leppida? Kui su vanemad lahutavad, otsustavad just nemad, et sina hakkad elama emaga, mitte isaga. Otsustavad, et sa kolid oma ilusast korterist varem vanaisale kuulunud ja nüüdseks üsna kulunud majja mere ääres. Otsustavad, et sa hakkad käima täiesti uues koolis, kus sa kedagi ei tunne. Ingmar leiab lohutust mere äärest, millel oma loksuva vee ja merelindude, rannal leiduvate lihvitud klaasikildude ja kivide ning kõrkjaradadega on iga päev erinev nägu. Sellest on aga pisut vähe, et end taas turvaliselt ja rõõmsalt tunda, arvab Ingmar.