Sünopsis

Kui ma oleksin vanaema, siis ma oleksin selline väike ja käbe mutike. Mul oleks siis juba nii suur süda, kuhu kõik mu lapselapsed ära mahuvad. Neid oleks vähemalt 77 tükki. Ja siis oleksid mul veel hiiglama tugevad musklid, et kõiki oma lapselapsi korraga õhku visata. Aga käed oleksid mul nii pehmed kui udusulg, et kui ma lapselast lohutaksin ja talle pai teeksin, saaks ta kohe aru, et see mure läheb varsti ära. Oma lastelastega ma müraksin ja mängiksin ja loeksin unejuttu ja kiiguksin aias. Ja nad oleksid kõik nii head lapsed, et pahandust ei teeks üldse. Ja veidi enne seda, kui ma päris ära väsin ja puhata tahan, korraldaksin ma nii suure peo, mida enne maamuna peal pole nähtud.