Sünopsis

Liina, Ott ja Indrek märkavad pargis suurt hulkuvat koera. Nad arvavad, et tegemist on libahundiga. Selleks, et aidata libahunt taas inimeseks, peab talle rahvatarkuse järgi noa otsast värsket leiba pakkuma. Lapsed otsustavad Oti kodus leivategu proovida, kuid satuvad hoopis minevikku, aega, mil  leivateo tarvis lõigati vilja põllult sirbiga, kuivatati rehe all, jahvatati jahuks veskis ja küpsetati reheahjus. Kui lapsed taas tänapäeva satuvad, selgitab raamatu autor ka seda, kuidas praegu tehases leib valmib.

Raamatus on palju vahvaid vanasõnasid, nagu viljapõllust näed peremeest, kel amet, sel leiba,  ja piltlikke väljendeid leiva kohta, nagu leiba luusse laskma, läheb nagu leiba, leiba teenima jt. Selgitatud saavad ka kõik mõisted, mis lastele võõrad võivad olla (rehielamu, ader, sulane, praktikant jne).

Leiva-aabits on igati vahva lugemine, mille käigus saavad lugejad teada, kuidas leib meie lauale jõuab ning miks seda süüa on vaja.