Sünopsis
See juhtus ühel suvel, kui ema ja isa tahtsid kahekesi Pariisi minna. Mina olin muidugi esialgu hirmus pahane, et mind kaasa ei võetud, aga siis mõtlesin, et ega vanematega mööda muuseume kolistada poleks kindlasti kuigi lõbus. Pigem olen selle nädala vanaema juures – võib ju seal magustoidu enne soolast ära süüa, maailma parima kastanipuu otsas ronida ja nii kaua üleval olla, kui vähegi jaksad. Kohale jõudes selgus, et vanaema oli lubanud kodus olemise asemel hoopis Härmavere mõisa uurida. Mis võiks veel põnevam olla! Kujutasin juba ette, kuidas me kahe torniga muinasjutulossis mõnusalt aega veedame ning ümbritsevatel põldudel hobustega ratsutame. Kohale jõudsime aga hoopis ebamäärast värvi hoonekolaka juurde, millel osa värvi maha koorunud ja aknad laudadega kinni löödud.