Eno Raud

Eno Raud sündis Tartus kirjanik Mart Raua ja lasteaedniku (hiljem ka lasteluuletaja) Lea Nurkse pojana. Õppis mitmes Tallinna ja Tartu koolis ning Tallinna Õpetajate Seminaris, 1952 lõpetas Tartu Ülikooli eesti filoloogina. Töötas 1952–1956 Fr. R. Kreutzwaldi nim Riiklikus Raamatukogus ning 1956–1965 lastekirjanduse toimetajana, hiljem vabakutseline kirjanik. Kirjanike Liidu liige a-st 1963. Lastekirjanik Aino Perviku abikaasa, Rein Raua, Mihkel Raua ja Piret Raua isa.

Eno Raud on eesti lastekirjanduse viljakamaid, tunnustatumaid ja tõlgitumaid autoreid. Temalt on ilmunud üle 50 lasteraamatu. Lastele kirjutamist alustas realistlike lapsepõlvelugudega („Roostevaba mõõk” 1957, „Sõjakirves on välja kaevatud” 1959) ja väikelastele mõeldud lühipaladega („Nii ja naa“ 1957, „Mõru kook” 1959 jt). Loomingu tippteosteks kujunesid muinasjutuliste elementidega Sipsiku lood („Sipsik” 1962, „Anu ja Sipsik” 1970) ning Naksitrallide sari, mis pajatab inimlike omadustega fantaasiamehikestest Muhvist, Kingpoolest ja Sammalhabemest („Naksitrallid” I–II 1972–1975, „Jälle need naksitrallid” I–II 1979–1982). Naksitrallide tuntus ulatub kaugelt üle eesti keele piiride (tõlgitud saksa, vene, läti, leedu, ukraina, tšehhi, slovaki, ungari, moldova, bulgaaria, gruusia, mari jpt keelde).

Eno Raua loomingut iseloomustab mitmekihiline ainekäsitlus, rikas fantaasia, vahe huumor ning ühiskonnaprobleemide ja argielu originaalne lahtimõtestamine. Keskmisele koolieale mõeldud lugudes on autor õnnestunult tabanud eakohase romantika ja/või seikluslikkuse õhkkonda („Tuli pimendatud linnas” 1967, „Lugu lendavate taldrikutega” 1969 jt). Muinasjutud, lühipalad ja luuletused paistavad silma vaimukuse, kujundileidlikkuse ja sõnaosavusega („Peep ja sõnad” 1967, „Karu maja” 1972, „Kalakari salakaril” 1974, „Ninatark muna” 1980 jt), väikelastelood seevastu südamliku lihtsusega („Sipsik”, „Triin ja päike” 1971 jt).

Eno Raud on teinud ka rahvaluuletöötlusi lastele („Kalevipoeg” 1961 jt) , kirjutanud reisilugusid („Rein karuradadel” 1962, „Põdrasõit” 1965), lastenäidendeid, filmistsenaariume („Tuli öös”, „Naksitrallid” jt) ning koostanud ülipopulaarsed lastekirjanduse kogumikud „Kirju-Mirju” (I–II 1969–1974).

Eno Raua lasteraamatuid on kahel korral auhinnatud lastekirjanduse aastapreemiaga. „Jälle need naksitrallid” I–II sai 1987. aastal Nõukogude Eesti preemia. 1974. aastal kanti Eno Raud nimi IBBY aunimekirja („Naksitrallid” I). Eno Raua lasteraamatuid on tõlgitud ca 30 keelde.

Profiilifoto: erakogu

Bibliograafia

Kilplased

2016

Sipsik

2009

Konnasadu

1993

Karu maja

1972

Kilplased

1962

Sipsik

1962

Suur-Tõll

1959

Mõru kook

1959

Tõlked

Fikmik

1976

Raggie

1969

Flickerl

1968

Raggie

1992

Reggi

1994

Sipsik

1969

Auhinnad

1996
K. E. Söödi lasteluule auhind (postuumselt) („Kala kõnnib jala”)

1987

Eesti NSV riiklik preemia („Naksitrallid”, „Jälle need naksitrallid”)

1980

J. Smuuli nim kirjanduse aastapreemia („Jälle need naksitrallid” I)

1978

ENSV teeneline kirjanik

1974

IBBY aunimekiri („Naksitrallid” I)

1970

Eesti NSV kirjanduse aastapreemia (hilisem J. Smuuli nim kirjanduse aastapreemia) („Huviline filmikaamera”, „Lugu lendavate taldrikutega”)
Üleliiduline laste- ja noorsookirjanduse võistluse I preemia („Tuli pimendatud linnas”)

Veel autorist

2019
Eno Raua „Kilplased“ avaldati inglise keeles

2018
1962 — Eno Raud “Sipsik"
HÕFF peab meeles Eno Rauda ja nõukogude kääbikuid

Vikipeedia