Hando Runnel on sündinud Järvamaal. Õppinud Jalgsema algkoolis, Amblas, Järva-Jaanis, Tartu 1. Keskkoolis (praegune Hugo Treffneri Gümnaasium) ja Paides ning Eesti Põllumajanduse Akadeemias (praegune Eesti Maaülikool) agronoomiat. Üles kasvanud neljalapselises peres ja ise kuue lapse isa, nii et laste elu ja ilm on talle tuttavad.

Esimesed Runneli lasteluuletused ilmusid lasteajakirjas Täheke. Peagi nägid trükivalgust ka luulekogud „Miks ja miks“ (1973), „Mere ääres, metsa taga“ (1977), „Mõtelda on mõnus“ (1982) ja „Taadi tütar“ (1989) ning proosakogumik „Juturaamat“ (1986). Hiljem on Runneli loomingut välja antud ka koondkogumike ja valikkogudena („Suureks saamine“, 2004).

Runneli lasteluule tõukub suuresti rahvalaulust. Ta kasutab tihti algriimi, kordusi ja kõlakujundeid. Tema luules on ürgset väge ja jõudu, kuid ka huumorit ja sooja toetust, mida laps kasvamiseks vajab. Runneli looming jätkab eriomasel viisil meie klassikute Karl Eduard Söödi ja Ernst Enno traditsioone, inspireerides paljusid tänapäeva lastekirjanikke. Köitvad riimid ning kaasahaarav rütm on kutsunud nii mõndagi heliloojat tema luuletusi viisistama.

Lisaks kirjanduslikule tegevusele on Runnel aktiivselt tegev olnud esseisti ja omanäolise mõtlejana. Suur on olnud tema roll ajakirja Akadeemia taastamisel, kirjastuse Ilmamaa asutamisel ja juhatamisel ning sarja «Eesti mõttelugu» väljaandmisel.

Kõik tuttavad tüdrukud on
doktoriõppes.
Nii lihtsalt ja labaselt
lapsepõlv lõppes.

Profiilifoto: Lauri Kulpsoo