Karl August Hermann Hindrey (pseudonüümid KAH, Hoia Ronk) sündis Abja mõisa õllepruuli pojana Halliste kihelkonnas. Kooliteed alustas paruni koduõpetaja juures, jätkas õpinguid Viljandis mitmes koolis, Pärnu Poeglaste Gümnaasiumis ja Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumis, viimast lõpetamata. Edasised kunstiõpingud viisid Hindrey Peterburi, Münchenisse ja Pariisi, kus ta alustas eesti lehtedele kirjutamist ja karikatuuride joonistamist.

Kunstniku- ja karikaturistitöö kõrval kogus Hindrey tuntust ajakirjaniku, kirjaniku ja lastekirjanikuna ning kirjandus- ja teatrikriitikuna. Aastail 1904-1928 töötas ta Postimehe ja Päevalehe toimetustes, samas ajavahemikus asutas pilkelehe Sädemed ja pilkeajakirja Kratt. Alates 1928. aastast tegutses kutselise ilukirjanikuna, avaldas novelle, ajaloolisi romaane, mitu köidet mälestusi, reisikirju jm.

Hindrey oli Eesti esimene kunstikooli haridusega karikaturist ning just tema algatas lasteraamatute illustreerimise Eestis. Hindrey kirjutas igas vanuses lastele ja noortele. Tema soov oli, et lapsepõlve saaks nautida olenemata vanusest, perekondlikust taustast ja haridustasemest. Hindrey sulest ilmus illustreeritud värsslugusid väikelastele, muinasjutu- ja muistenditöötlusi, noorsoojutte, aga ka näidendeid ja loodusteemalisi aimeraamatuid.

Hindrey värss-piltjutustused võeti nii kirjanduslikul kui kunstilisel tasandil soojalt vastu. Kriitikud kiitsid tema joonistusoskust ning märkisid, et Hindrey illustreeritud raamatud tunduvad teiste kõrval värske karastava õhuna („Huwitawad lasteraamatud“, Postimees, 1927). Soosivalt suhtuti tema omanäolisesse lähenemisse, mis tõi lasteraamatutesse huumori ning groteski. Hindrey lasteraamatud paistavad silma pildi ja sõna õnnestunud kooslusega ning fantaasiarikkuse, mängulisuse, värvikate tegelaste ja kunstilise liialdusega.

Kuna Hindrey võttis osa Vabadussõja rahvuslike väeosade loomisest ning Nõukogude okupatsiooni tulekul alustas vastutegevust, elas ta oma elu viimased aastad varjunime all Iru vanadekodus, kus ka suri. Ta on maetud Tallinna Metsakalmistule.

Profiilifoto: Parikas, KM EKLA A–3:91